Nagu te ilmselt juba märgnud olete, siis ei ole ma oma keskkonnablogidesse tükk aega midagi kirjutanud. Põhjuseid on palju ning ma ei hakka neid siin lahkama kuid kõigil, kes soovivad minu artiklite ja arutlustega edaspidigi kursis olla, leiavad mu neilt kahelt lehelt:
Stuck on Wall Street (inglise keeles)
Ajugümnastika (eesti keeles)
laupäev, 24. jaanuar 2009
esmaspäev, 14. juuli 2008
Päästa planeet ja võida 500 000 eurot!
pühapäev, 17. veebruar 2008
Globaalne soojenemine ohustab Antarktika mereelukaid
Teadlaste sõnul on globaalse soojenemise jätkudes Antarktika mereelukad ohustatud sissetungivatest liikidest nagu haid, krabid ning teised kiskjad.
Täisuudis BBC Newsi lehel.
Täisuudis BBC Newsi lehel.
teisipäev, 29. jaanuar 2008
Koguteos Läänemere kliimamuutustest
Kersti Vähi, Tallinna Tehnikaülikool
Mõni päev tagasi esitles tunnustatud teaduskirjastus Springer-Verlag mahukat koguteost pealkirjaga Assessment of Climate Change for the Baltic Sea Basin, mis annab ülevaate Läänemere regiooni kliima minevikust, olevikust ja tulevikust. Koguteose autoreid on rohkem kui 80, nad pärinevad 13 riigist ja nende seas on 12 eestlast. Koguteose aluseks on pikemaajaline uurimisprojekt BACC ( BALTEX Assessment of Climate Change for the Baltic Sea Basin), mis teostus Läänemere eksperimendi BALTEX raames ja mille eesotsas olid Hans von Storch Saksamaalt ja Anders Omstedt Rootsist. Projekt on ühtlasi üheks tähtsamaks väljundiks üle 10 aasta kestnud Läänemere vee- ja energiavahetust uurivale programmile BALTEX, kus on aktiivselt osalenud Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi teadlased.
Tuvastati, et Läänemere vesikonna põhjaosas on temperatuur möödunud sajandi jooksul tõusnud 1° võrra, lõunaosas 0.7° võrra. Meteoroloogide, hüdroloogide, bioloogide ja okeanograafide ühistööna on püütud koostada kliima ja keskkonna muutuste stsenaariume Läänemere vesikonnas aastani 2100. Kui ei võeta tarvitusele kliima soojenemist pidurdavaid abinõusid, võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal aastaks 2100 tõusta 4-6°, Poolas ja Põhja-Saksamaal 3-5°. Merevee temperatuuri tõus 2-4° võrra seab ohtu kogu Läänemere ökosüsteemi bakteritest ja planktonist kuni kaladeni.
Maismaataimestik võib küll sooja aastaaja pikenemisel lopsakamalt kasvada, ent samal ajal kahjustuda suurema arvu putukate ja seente läbi. Läänemere jääkate võib väheneda 50-80% võrra, mis tuleb kasuks laevandusele, ent kahjuks jääd vajavatele loomadele. Sademete hulk võib talvel kasvada 25-45% võrra ja suvel mõnes piirkonnas väheneda 45% võrra. Siit pole raske ennustada suuremat põuaohtu Läänemere lõunakaldal.
Valitsustevaheline Kliimamuutuste Ekspertkogu (IPCC) ennustab aastaks 2100 maailmamere taseme tõusu 20-60 cm. Seda modifitseerib Läänemerel maapinna kerkimine põhjaosas ja vajumine lõunaosas. Projekti on plaanis jätkata, sest kirjeldatud stsenaariumid on vaid võimalikud arengusuunad ja mitte mingil juhul konkreetsed ennustused. Uut hinnangut Läänemere kliima muutustele on oodata 5 aasta pärast
.Lisainfo: Professor Sirje Keevallik, TTÜ Meresüsteemide Instituut, BALTEXi teadusnõukogu liigeTelefon 620 4316, 520 6058.Teate edastasKersti Vähi, TTÜ pressitoimetajaTelefon 620 3615
Uudis pärineb Eesti Teadusinofsüsteemi veebilehelt.
Mõni päev tagasi esitles tunnustatud teaduskirjastus Springer-Verlag mahukat koguteost pealkirjaga Assessment of Climate Change for the Baltic Sea Basin, mis annab ülevaate Läänemere regiooni kliima minevikust, olevikust ja tulevikust. Koguteose autoreid on rohkem kui 80, nad pärinevad 13 riigist ja nende seas on 12 eestlast. Koguteose aluseks on pikemaajaline uurimisprojekt BACC ( BALTEX Assessment of Climate Change for the Baltic Sea Basin), mis teostus Läänemere eksperimendi BALTEX raames ja mille eesotsas olid Hans von Storch Saksamaalt ja Anders Omstedt Rootsist. Projekt on ühtlasi üheks tähtsamaks väljundiks üle 10 aasta kestnud Läänemere vee- ja energiavahetust uurivale programmile BALTEX, kus on aktiivselt osalenud Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi teadlased.
Tuvastati, et Läänemere vesikonna põhjaosas on temperatuur möödunud sajandi jooksul tõusnud 1° võrra, lõunaosas 0.7° võrra. Meteoroloogide, hüdroloogide, bioloogide ja okeanograafide ühistööna on püütud koostada kliima ja keskkonna muutuste stsenaariume Läänemere vesikonnas aastani 2100. Kui ei võeta tarvitusele kliima soojenemist pidurdavaid abinõusid, võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal aastaks 2100 tõusta 4-6°, Poolas ja Põhja-Saksamaal 3-5°. Merevee temperatuuri tõus 2-4° võrra seab ohtu kogu Läänemere ökosüsteemi bakteritest ja planktonist kuni kaladeni.
Maismaataimestik võib küll sooja aastaaja pikenemisel lopsakamalt kasvada, ent samal ajal kahjustuda suurema arvu putukate ja seente läbi. Läänemere jääkate võib väheneda 50-80% võrra, mis tuleb kasuks laevandusele, ent kahjuks jääd vajavatele loomadele. Sademete hulk võib talvel kasvada 25-45% võrra ja suvel mõnes piirkonnas väheneda 45% võrra. Siit pole raske ennustada suuremat põuaohtu Läänemere lõunakaldal.
Valitsustevaheline Kliimamuutuste Ekspertkogu (IPCC) ennustab aastaks 2100 maailmamere taseme tõusu 20-60 cm. Seda modifitseerib Läänemerel maapinna kerkimine põhjaosas ja vajumine lõunaosas. Projekti on plaanis jätkata, sest kirjeldatud stsenaariumid on vaid võimalikud arengusuunad ja mitte mingil juhul konkreetsed ennustused. Uut hinnangut Läänemere kliima muutustele on oodata 5 aasta pärast
.Lisainfo: Professor Sirje Keevallik, TTÜ Meresüsteemide Instituut, BALTEXi teadusnõukogu liigeTelefon 620 4316, 520 6058.Teate edastasKersti Vähi, TTÜ pressitoimetajaTelefon 620 3615
Uudis pärineb Eesti Teadusinofsüsteemi veebilehelt.
esmaspäev, 17. detsember 2007
esmaspäev, 29. oktoober 2007
Briti parlamendisaadikud tahavad uut kliimaga tegelevat asutust
Suurbritannia parlamendi Alamkoja komitee sõnul on pärast kümmet aastat ebaõnnestunud katseid kliimamuutuste vastu võidelda vaja uut võimsat asutust, mis selle probleemiga tegeleks.
Aruandes ütles Keskkonna Auditi Komitee (he Environmental Audit Committee), et Briti valitsus ei ole ole ülesande kõrgusel. Komitee väljendas muret, et aastaks 2010 võib Suurbritannia CO2 emissioonide vähendamise plaanist kuni 20% maha jääda. See kahjustaks riigi rolli uue kliimaleppe vormistamisel, hoiatas komitee.
Komitee sõnul olid kliimamuutustega tegelevad valitsusasutused "segaduses" ning ei soodustanud efektiivseid meetmeid emissioonide vähendamisel. Eraldi toodi välja transpordipoliitika ja kiiresti suurenev autode omandus kui valitsusvaheliste osakondade suutmatus omavahel informatsiooni vahetada ja kliimapoliitikat suunata. Komitee pidas vajalikuks Kliimamuutuste ja Energia sekretariaadi loomist Kabinetikontori juurde (Cabinet Office - valitsust ja peaministrit nõustav valitsuse osa), mis juhiks valitsuste kliimapoliitikat. Komitee sõnul peaks valitsus vaatama, et nende tänane poliitika ei põhjustaks tulevikus emissioonide suurenemist .
BBC: MPs in call for new climate body
Veel uudistes: The New York Times: Climate Change Testimony Was Edited by White Housereede, 12. oktoober 2007
Nobeli rahupreemia läks Al Gore’ile
Nobeli rahupreemia anti sel aastal kliimamuutuste alast teavitustööd tegevale endisele USA asepresidendile Al Gore’ile ning ÜRO valitsustevahelisele kliimamuutustega tegelevale ekspertkogule.
59-aastane Gore oli asepresident Bill Clintoni valitsuses ning on pärast seda pühendanud end keskkonnaalasele teavitustööle. Al Gore võttis osa dokumentaalfilmi „Ebamugav tõde” tegemisest, mis sai ka ihaldatud USA kinoakadeemia auhinna Oscari.
59-aastane Gore oli asepresident Bill Clintoni valitsuses ning on pärast seda pühendanud end keskkonnaalasele teavitustööle. Al Gore võttis osa dokumentaalfilmi „Ebamugav tõde” tegemisest, mis sai ka ihaldatud USA kinoakadeemia auhinna Oscari.
ÜRO valitsustevaheline kliimamuutustega tegelev kolleegium ühendab endas mitmeid maailma tipptasemel kliimateadlaseid.
Nobeli preemia komisjon ütles, et tahtis juhtida maailma tähelepanu ohule, mida kliimamuutused endaga kaasa toovad.
Uudis DELFIst.
Telli:
Postitused (Atom)
